Nordkalk

Ohutus algab minust

Ajalugu 1970 - 1990

1970ndad: uus nimi, uued vajadused

Kuni 1960ndate lõpuni ja veel 1970ndatel kasutati lupja jätkuvalt ehitusmaterjalina, puitmassitööstuses ja põllumajandusliku lubjana. Kui aga Soomes rajati kaasaegne terasetööstus, tekkis vajadus uut liiki põletatud lubja järele. Just siis algas uute toodete ja protsesside arendus - trend, mis on jätkunud tänaseni. 1970ndatel ja 1980ndatel investeeris ettevõte jõuliselt ka konkurentsivõimelise põllumajandusliku lubja arendusse ning karjääride kaardile tulid juurde Siikainen ja Vampula.

1978. aastal muudeti Pargas Kalk nimi Partekiks.

1980ndad: uus eesmärk

1980ndate algul tehti kaks tähtsat otsust, mis mõlemad mängisid tulevikus suurt rolli. Põhjamaade suurim lubjakivi maardla Storugns Rootsis Gotlandi saarel liideti Partek’i tegevusega, tehes ühisettevõtte Euroc Mineraliga. (1978. aastal võttis Pargas Kalk uueks nimeks Partek.) Samal ajal asutati ka ühisettevõte Šveitsi firmaga Plüss-Staufer ja Ruskealan Marmoriga Soomes.

1980ndate keskpaigaks oli Partek’i lubjaalane tegevus saanud nii tugevaks, et Partek võttis endale eesmärgiks saada lubjakivitoodete juhtivaks tootjaks Põhjamaades.

1991: iseseisev ettevõte

Parteki lubjakäitlusest tehti iseseisev ettevõte, Nordkalk Oy Ab, augustis 1991.

1996. aastal omandas Nordkalk Rautaruukki lubjapõletustegevuse Raahes ja 1997. aastal SSAB Tunnplåt’i Rootsis. 

1990ndad: juhtiv tootja Läänemere ümbruses

1996. aastal tulid mängu ka Balti riigid; Eestis osteti lubjakivikarjäär ja dolomiidikarjäär ning 1998. aastal võttis Nordkalk üle Eesti juhtiva kustutamata lubja tootja AS Rakke lubjatehase.

Nordkalk alustas oma laienemist Poolas ja avas esimese harukontori 1997. aastal Gdanskis. Ettevõtte nimeks sai Partek Nordkalk Polska Sp. z o.o. 1999. aastal omandati lubjatehas ja maardla Slawnos, umbes 120 km Varssavist kagus.

Loe rohkem

LIIDER LUBJAKIVI ÄRIS

Nordkalk on juhtiv lubjakivi ettevõte oma koduturgudel. Tarnime mitmetele tööstustele vajalikke toormaterjale ning meie lahendused panustavad puhtasse õhku ja vette ning ka põllumajanduslike maade produktiivsusesse.