Nordkalk
Lubjakivipõhised lahendused tööstusele Põllumajadus ja keskkond
TOOTED
TOODANGU KASUTUSALAD
Puitmass ja paber
Puitmass
Paberit valmistatakse puitmassist - tselluloosist - mida saadakse puulaastude kuumutamisel tugevas leeliselahuses. Kuumutusprotsessist tulevad kemikaalid ringlevad puitmassi tehase tagastusliinis, kus nende koostist saab keemiliselt muuta kustutamata lubja lisamisega leelistöötluse protsessile. Puitmassi valmistamise protsessi kestel lubimuda - sete - kustutatakse lubjakustutusseadmes, misjärel toimub leelistöötlus ja lubi karboniseerub. Seejärel põletab puitmassitehas sette omaenda ahjus. Kuna osa lubimudast protsessi käigus aurustub, asendatakse see uue kustutamata lubjaga, nii et reageerimisvõime püsib võimalikult samal tasemel nagu settelubja puhul.
Paberipigmendid PCC ja GCC
Paberitööstus kasutab lubjakivitooteid täiteainetena ja kattepigmentidena. Kvaliteetpaber sisaldab märkimisväärsel hulgal mineraale, sest need parandavad paberi trükiomadusi, tehes selle läbipaistmatuks ning suurendades heledust ja läikivust.
Lubjakivi on tooraineks kahte tüüpi paberipigmendile: GCC (ground calcium carbonate - peenestatud kaltsiumkarbonaat) ja PCC (precipitated calcium carbonate - sadestatud kaltsiumkarbonaat). Mõlemat tüüpi pigmenti kasutatakse ajakirja- ja reklaamipaberis, pakke- ja koopiapaberis.
Nordkalk puhastab kaltsiiti, mis tuleb Lappeenranta karjäärist Soomes. Töödeldud kaltsiiti puhastatakse edasi kasutamiseks paberipigmendina GCC, mida toodab Nordkalki tütarettevõte Suomen Karbonaatti Oy Lappeenrantas.
PCC-d tehakse kustutamata lubjast, mida Nordkalk toodab Soomes Lohjas Tytyris ja Rootsis Storugnsis. Tooraine tuleb Norrast Verdalist, kus Nordkalk on karjääri kaasomanik. Osa kustutamata lupja PCC jaoks toodetakse ka Louhis ja Lappeenrantas.
Norra ettevõte NorFraKalk AS, millest pool on Nordkalk Corporationi ja pool Franzefoss Minerals AS-i omanduses, ehitab Norras Verdalis lubjaahju. Ahju jaoks Verdali karjäärist tulev tooraine on eriti sobiv tooraine paberipigmendile PCC. Uue ahju aastavõimsuseks tuleb 200 000 tonni kustutamata lupja ja ahi plaanitakse käiku anda 2007. aasta lõpus.